Tooted

Pilpit – lihtne ja uuenduslik lahendus

Parim lahendus kortermajja, büroo-, äri- või tööstushoonesse. Pilpit- soojustagastussüsteem sobib hoonetesse, kus ventilatsioon on lahendatud loomuliku või mehhaanilise väljatõmbega. Kui hoones on mehaaniline või loomulik väljatõmbeventilatsioon ja veetsirkulatsiooniga küttesüsteem, on Pilpit õige lahendus, kuna säästab küttekulusid! Pilpit sobib kaugkütte ja ka teiste küttevormide energiatõhustajaks. Pilpit on loodud spetsiaalselt ventilatsiooni kaudu kaduva soojusenergia kasulikuks rakendamiseks, tagastades selle tarbimisse. Pilpitis on kasutatud mitmeid uuendusi, tänu millele on seade kompaktne, võimas, hästijälgitav ja lihtsa lahendusega. Väikesed mõõdud ja mass hõlbustavad transportimist ja paigaldust ning suurendavad ohutust. Katusele paigaldatud seade on maastikul silmapaistmatu ja üldjuhul ei nõua see eraldi luba või katusekonstruktsiooni uuendamist. Pilpit soojustagastusseadme võib paigaldada katusele või pööningule. Pilpit on ka esimene samm hübriidsüsteemidele - ventilatsiooni soojuse võib siduda päikesekollektoritega, maapõueenergiaga, kanalisatsioonist lahkuva energiaga jne.

Märkamatu teostamine — tähelepanuväärne kokkuhoid!

Pilpit soojustagastussüsteemi kasutuselevõtmine on kiire ja lihtne. Paigaldamine ei põhjusta hoone valdajatele ebamugavusi ega nõua korterites ümberehitus- või remonttöid. Ainus, millest hoone valdajad/elanikud märkavad Pilpiti olemasolu on värske õhk ruumides ning sääst soojusenergia kulu arvelt! Seega ei tasu oodata, alustada võib kohe. Pilpiti – soojustagastussüsteem toob korteriühistule kümneid tuhandeid eurosid säästu igal aastal. Vaata näiteid koduleheküljelt www.pilpit.fi. Seal esitatud säästukalkulaatori abil saate määratleda ka seda, kui palju Teie korteriühistu võib saada kasu Pilpitist!

Energiatõhusus igas vanuses hoonetesse

Säästukalkulaator ja spetsialistidele projekteerimise programm internetis. Tutvuge interneti leheküljega www.pilpit.fi ja veenduge ise, kui palju Pilpiti abil võite säästa! Professionaalidele on kasutada ka mitmekülgne Pilpiti projekteerimis- ja arvutusprogramm. Tehniline konsultatsioon ja nõustamine Eestis: info@profener.ee.
Hoonest väljuva õhu soojusenergiast võime rohkem kui poole taaskasutada põhjamaise Pilpit-soojustagastussüsteemiga. Kogutud energia taaskasutatakse soojuspumpade abil hoone kütte- ja sooja tarbevee tegemiseks. Kaugküttest ostetava kalli kütteenergia vajadus väheneb, ning kulud vähenevad.

Projekteeritud Põhjamaade tingimusi silmas pidades

Katusel või pööningul paiknev Pilpit kogub lahkuva õhu soojusenergia ja transpordib selle torude kaudu soojuspumba soojusvahetisse. Soojuspump siirdab kogutud soojusenergia küttesse ja tarbevette. Soojusenergia transpordiks soojussõlme kasutatakse glükool-või etanoolilahust. Pilpit sobib ka hübriidsüsteemidega. Näiteks: Pilpiti võib ühendada päikese-, maa- või kanalisatsioonisoojusega.

Kerge transportida, lihtne paigaldada

Pilpit sobib kõikide katusematerjalide ja -kalletega ning on lihtne paigaldada. Näiteks liftis või treppidest transportimiseks saab seadme vajadusel osadeks võtta.

Innovatiivne ümar soojusvaheti

Soojustagastuseks kasutatakse ümarat soojusvahetit. Selline soojusvaheti teeb seadme kompaktseks. Seade mahub ka kitsastesse ruumidesse (pööningud jne).

Energiaasäästlik EC-ventilaator

Pilpitis olev ventilaatori elektrimootor ja reguleerautomaatika moodustavad ühtse integreeritud terviku, mis säästab lisaks ruumile ka elektri tarvet. Väga hea kasuteguriga toimiv ja energiat säästev EC alalisvoolu puhur garanteerib väikse elektri kulu ja madala mürataseme.

Valmis automatiika Modbus-väljundiga

Pilpiti automaatika on tehase poolt paigaldatud ja testitud. Juhtblokk on integreeritud seadmesse. Automatika juhib ventilatsiooni sujuvalt rõhu või määratletud õhuhulga järgi. Pilpitis on võimalus programmeerida kolme eri kiirust vajadusele vastavalt. Näiteks külmadel päevadel õhuhulkade vähendamist ja suvel nende lisamist. Võimalus on kasutada ka kellaajalisi õhuhulkade vähendamisi või lisamisi. Modbus väljund annab lihtsa võimaluse ühendada seadet teiste automaatika ahelatega, näiteks soojasõlme juhtimine, valve vms.

Mugav interneti kaudu juhtimine ja energiasäästu raport

Pilpit süsteemidesse on arendatud oma internetpõhine haldus/hooldus juhtimine. Alarmid, seaded ja jälgimine võib soovi korral olla nutitelefonis või arvutis. Süsteemi jälgimine reaalajas säästab hooldekuludelt, kuna vigu võib ennetada ja objektil käimise kulud on minimaalsed. Hooldekulud on vajadus- ja kulupõhised (näiteks filtrite vahetus). Süsteem salvestab kõik töötsükli parameetrid ja võimaldab automaatselt anda raporteid e-posti teel tellija esindajale.

Töökindlus aastast aastasse

Pilpit-süsteemis välja ventileeritav õhk filtreeritakse, mis tagab soojustagastuse soojusvaheti puhtuse ja selle kaudu tõhususe aastateks. Filtreid on lihtne vahetada (kliendile jõukohane), seega on ka hooldekulud väiksemad.

Mida peab arvesse võtma ventilatsiooniseadme hankimisel?

Ventilatsiooniseadet hankides tuleb tähelepanu pöörata järgmistele seikadele:
A. seadmesse saab ka vajadusel lisada jahutusfunktsiooni
B. seadmes on head filtrid
C. soojustagastus toimib automaatselt nii, et tarbijal ei ole vaja selle eest eraldi hoolt kanda
D. seadme jäätumistakistus toimib nii, et sisse tuleva õhu puhur ei seisku ka pakaselistel ilmadel
E. seade on vaikne
F. seadmes on piisavalt võimsust ka ventilatsiooni tõhustamisele
G. järelsoojendus sobib maja muu küttesüsteemiga
H. kesktolmuimeja ja pliidi tõmbekapi võib liita ventilatsiooniseadmega ja nendele saab korvavat õhku filtreerituna ventilatsiooniseadme kaudu
I. seadmes on õhuringlusfunktsioon, et saaks ära kasutada muude küttekollete toodetud soojust järelsoojenduses

Soojustagastus

Soojustagastus, mille puhul kasutatakse lühendit LTO, on ventilatsiooniseadme osa, kus soojus siirdub välja puhutavast õhust sisse puhutavasse õhku. KAIR seadmetes on ristsoojusvahti kärg, mis ei võimalda siss tuleva ja välja viidava õhu segunemist.

Kasutegur, mida see tähendab?

Kasutegur on mõiste mis käsitleb soojusvaheti abil välja minevast õhust soosjusenergia määra siirdamist sisse toodavale õhule. Kasutegur antakse protsentides. Kasutegurit võrreldes ei tasu siiski vaadata ainult protsente, vaid ka seda, kui palju kogu seade kulutab energiat. Turul võib olla ka seadmeid kus parema protsendi saavutamiseks kasutatakse ettesoojendavaid elektritenne. Sellistel puhkudel elektri kogu kulu kasvab, olgugi, et protsentuaalne näit on hea.

Kuidas küttesüsteem mõjutab seadme valikut? Miks peab teadma, kas elektriküte või veetsirkulatsiooniga küte?

Talvel soojustagastuse võimsusest ei piisa, et tulev õhk oleks piisavalt soe, seega seadmetes peab olema järelsoojendus. Järelsoojendus võib olla elektriline või vee baasil. On tähtis, et valik järelsoojendusele oleks sobiv maja küttesüsteemiga, kuna ventilatsiooni lisaenergia tarve võib olla ligi 30% kogu maja kütteenergia tarbest. Järelsoojendus elektriga on elektrikütte puhul õige valik. Kuid, kui maja köetakse maasoojuspumbaga või tsentraalküttega, siis õigem oleks kasutada odavamat moodust järelsoojendusele. KAIR seadmetes on võimalik kasutada vee baasil olevaid kalorifeere järelsoojenduseks.

Miks on tähtis, et sissetuleva õhu puhur ei lülituks välja pakasega?

Sissetuleva õhu puhuri välja lülitamine pakaselistel päevadel on tavaline sulatusmeetod ventilatsiooniseadmetes. KAIR seadmetes tuleva õhu puhurit ei lülita välja, kuna puhuri välja lülitamine muudab maja ventilatsiooni ainult väljatõmbeks. Majas ei ole taolistel puhkude fresh klappe ja sisse tulev õhk tõmmatakse sellistel puhkude kust juhtub. Tavaliselt suitsulõõridest ja muudest taolistest kohtadest. Juhul kui korvav õhk imetakse alapõhja kaudu, siis kasvab majas radooni oht.

Rõhutasakaal

Ehitusmääruste kohaselt maja ventilatsioon peab olema alarõhuga, et maja ehituskonstruktsioonid säiliksid kvaliteetsetena, ehk teisisõnu välja ventileeritava õhu hulk on suurem kui sisse toodava õhu hulk. Alarõhu kasvades on oht, et õhku hakkab tulema ka suitsulõõridest ja teistest samalaadsetest kohtadest. Alarõhku lisavad ka köögi kubud ja kesktolmuimejad. Rõhu tasakalustamise funktsioon on seega ääretult tähtis. Kõigil KAIR seadmetes on rõhutasakaalu funktsioon, mille andureid võib paigaldada köögikubudesse või kesktolmuimejasse jne.

Jahutus

Jahutuse all mõeldakse ventilatsiooni tuleva õhu jahutamist. See tehakse seadmes oleva vedeliku kalorifeeri või jahutuskomponendi abil. Jahutatud tulev õhk jaotatakse samu kanaleid pidi, kust tuleb sisse hingatav õhk. Jahutamise puhul väljub majast ka liigne niiskus, see annabki meeldiva ja värske tunde siseruumides. Kõikidele KAIR seadmetele on võimalik liita ka jahutuskomponent.

Maakülm

Maakülma võime kasutada majades, kus küte toodetakse maasoojuspumbaga, mille kollektoriks on puurauk. Sellisel juhul kasutatakse ära puuraugus tsirkuleeriv külm vedelik, mis läbib seadmes oleva vedeliku kalorifeeri. On tähtis, et jahutuskalorifeer on ventilatsiooniseadmes, mitte ventilatsiooni kanalis, kuna kalorifeeri pinda kogunenud kondensatsioonvesi on kindlam seadme kaudu juhtida kanalisatsiooni.

Filtreerimine

Filtreerimine on tähtis osa ventilatsioonis. Ventilatsiooni seadmetes on kahte tüüpi filtreid, jäme ja peenfiltrid. Jämefiltri funktsiooniks on eemaldada suuremad ebapuhtused tulevast õhust, mis kaitseb seadme osi. Peenfiltritega eemaldatakse õhust inimese tervisele kahjulikud ebapuhtused. Peenfiltrid võivad olla mehaanilised või elektrilised. Elektrilised filtrid on tõhusamad. Pestavad filtrid on majanduslikus mõttes säästlikumad.

Millist hoolt vajavad ventilatsiooniseadmed?

Tarbijale tähendab see puhtuse eest hoole kandmist. Filtreid peab pesema või vahetama umbes neli korda aastas.

Mis on õhuringlus ja mida sellega saavutatakse?

Õhuringlusega kasutatakse ära kamina ja muude küttekollete antavat soojust ventilatsiooniseadme järelsoojenduses. Kamina pealt imetakse sooja õhku, mis siirdub ventilatsiooniseadmesse. Õhk filtreeritakse ja segatakse tagasi tulevasse õhku. Õhuringlus tasandab temperatuuride erinevust ja säästab küttekuludelt.

Ventilatsiooni vormid

Loomulik ventilatsioon põhineb füüsika seadustel, ehk soojem õhk tõuseb üles. Õhk väljub majast korstnate või lõõride kaudu ja hingatav õhk tuleb läbi seinapragude või akna ja ukse piludest. Loomulik ventilatsioon oli kasutusel kuni seitsmekümnendateni. Selline ventilatsioon oli suhteliselt hea puuküttega majades, kuid tsentraalkütte levimise, ehitiste isoleerimise ja niiskustõkete tulekuga muutusid ehitised piltlikult termosteks, kus puudub hingatav õhk. Loomuliku ventilatsiooni puhul kõik soojusenergia väljub hoonest kasutult. Selline ventilatsioon toimib hästi talvel, kuid suvel, sügisel ja kevadel on ventilatsioon puudulik. Selliste majade renoveerimisel muudetakse ventilatsioon seadmete abil töötavaks.

Seadmega väljatõmbeventilatsioon levis jõudsalt seitsmekümnendatel, kus märgati, et loomulik ventilatsioon ei ole piisav. Hingatav õhk toodi hoonesse fresh klappide abil, mis reeglina olid seintes või akendes. Välja hingatav õhk viidi ventilatsiooni kanalite abil tavaliselt katusel olevasse väljatõmbe seadmesse. Sellisel juhul saadi õhuvahetus kontrolli alla ja kindlustati, et majadesse ei koguneks liigset niiskust, mis kahjustab ehituskonstruktsioone. Sellisel juhul hingatav õhk tuli sisse filtreerimata ja tihti tekitas ebameeldivat külmatunnet. Väljuva õhuga läks otse korstnasse ka kallilt saadud toasoojus. Selline väljatõmbe ventilatsioon on hõlpsalt muudetav soojustagastusega ventilatsioonisüsteemiks, kus kasutusel soojustagastusega ventilatsiooniseadmed või soojuspumbad.

Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemis hingatava ja väljuva õhu liikumine teostatakse ventilatsiooniseadme abil. Tulev ja minev õhk liigub ventilatsiooni kanalites. Välja minev õhk kogutakse nö niisketest ruumidest, ehk vannitoast, wc-st, köögist jne. Välja minevast õhust võetakse tagasi soojus ja siirdatakse see tulevasse hingatavasse õhku. Lisaks filtreeritakse õhk ja talvel ka järelsoojendatakse tulev õhk, mis tuuakse kanaleid pidi magamistubadesse, elutuppa, jne. Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid alustasid levikut kaheksakümnendatel ja sellised süsteemid tulid uute ehitusmäärustega kohustuslikuks 2003 aastal.

Oumani lihtsalt kasutatavad ja mobiilsed hooneautomaatikatooted

Hooneautomaatika on vältimatu: ükski hoone ei toimi ilma selleta. Vajate oma kinnistule niisugust hooneautomaatika lahendust, mis sobib just Teie vajadustega. Ideaalsel juhul toimib hooneautomaatika nii, et kasutaja seda igapäevaelus ei märka. Enamikes Soome hooneühistutes on kasutusel Oumani automaatika. Kütte reguleerimine on tähtsaim asi, mille eest automaatika hoolt kannab. Oumanil on pikaajalised kogemused põhjamaistes oludes töötavate küttesüsteemide alal. Lisaks ka hooneühistute ventilatsioon ning muud kinnistute hooneautomaatikaga seotud funktsioonid. Oumani tugevus peitub iseseisvalt toimivates üksusregulaatorites, mille võib vajaduse korral ühendada suuremasse süsteemi. Lisaks üksusregulaatoritele valmistatakse ka süsteemitooteid, millega on võimalik juhtida suuremaid seadmekomplekse.

Hooneühistus tehakse harva kapitaalremonti, mille käigus käiakse ühekorraga läbi kõik elektrilise majatehnika juhtimissüsteemid. Tavaliselt tehakse hooldus- ja paigaldustöid väikeste osade kaupa. Katuse vahetamisel võidakse uuendada näiteks väljapuhkeventilatsiooni. Seejärel uuendatakse torustikku ning ka soojussõlme seadmeid. Hoone remonti teostatakse tsüklitena, kuigi hooneautomaatika hõlmab hoone kõiki osasid. Tänu moodulregulaatoritele ja süsteemitoodetele võib remonti siiski teha tsüklite kaupa. Kogu automaatikat ei ole vaja välja arendada ühekorraga. Hooneautomaatikat võib arendada tsüklitena koos remondiprojektiga.

Ouman automaatikat on edumeelne ja arusaadav hooneautomaatika, mida on lihtne kasutada. Vajadus hooneautomaatika järele tekib tihtipeale ootamatult, näiteks rikete korral. Niisugustes olukordades väärtustatakse kõrgelt automaatika kasutamise lihtsust. Kasutajaliidesed on lihtsalt arusaadavad ning menüüde ülesehitus on loogiline (eestikeelne menüü). Võite unustada koodikeele, parameetrid ja seinal rippuvad paksud juhendid. Kõik saab selgeks kasutajasõbralikku näidikut sirvides. Ouman automaatika ennetab rikkeolukordi ja annab neist teada. Ennetav automaatika kiirendab vea otsimist ning annab hooneühistu toimimisest elanikele selge pildi. Hoone toimimist saab jälgida reaalajas mobiilseadmelt.

Näide: Tarbeveesüsteemis tekib viga, mille tuvastab esimesena automaatika regulaator. Hooneühistu hooldefirma saab automaatse teate vea tüübist ja asukohast. Sel juhul teatab regulaator, et tegemist on tarbevee ülekuumenemishäirega. Hetke pärast märkab elanik viga ning helistab hooldefirmasse. Ta kuuleb aga hooldefirma esindajalt, et viga on juba leitud ning parandusabinõud kasutusele võetud. Hooldefirma kiire reageerimine annab kliendile usaldusväärse ja aktiivse pildi hooneühistu ning hooldefirma koostööst.